Dr Kristi Abram: “Arsti töös on iga päev põnevaid momente!” 25.09

Medita kliiniku septembrikuu persooniks on dermatoveneroloog dr Kristi Abram, kelle jaoks on südamelähedased kõik nahahaigused, mille osas saab patsiente aidata.

Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse?
Minu vastuvõtule Medita kliinikus võib pöörduda kõikvõimalike dermatoloogiliste probleemidega, olgu selleks näiteks põletikulised nahahaigused või erinevad nahamoodustised.

Lisaks teostan Medita Ilukliinikus botuliintoksiini süstetega otsmiku- ja silmaümbruse piirkonna miimiliste kortsude ravi ning teen naha funktsionaalsust parandavaid hüaluroonhappe süste, mis niisutavad nahka näo-, kaela-, dekoltee- ja käte piirkonnas. Samuti on minu vastuvõtule oodatud patsiendid, kellel on probleeme kaenlaaluste liighigistamisega.

Millised probleemid on Teie hinnangul kõige „populaarsemad“ ja millised neist on Teile kõige „südamelähedasemad“?
Minu arvates pöörduvad patsiendid viimasel ajal dermatoloogi vastuvõtule peaasjalikult erinevate nahamoodustistega seonduvalt, olgu nendeks siis sünnimärgid, soolatüükad või muud nahakasvajad.

Sageli on minu patsientide seas inimesi, kellel on probleeme akne, psoriaasi või nahaseenhaigustega. Ausalt öeldes on mulle südamelähedased kõik nahahaigused, mille osas saan patsienti aidata. Loomulikult on ka perioode, kus ühe või teise probleemiga patsiente on olnud rohkem - elu käib lainetena. Arsti töös on siiski iga päev põnevaid momente.

Mida saab inimene ise teha, et eelpool nimetatud nahaga seotud probleeme ennetada?
Regulaarne enda nahaga toimuvate muutuste jälgimine, igapäevane nahahooldus alates kreemide kasutamisest kuni korraliku jalgade kuivatamiseni pesemise järgselt, toidusedeli muutmine või naha päikese eest kaitsmine - iga inimene saab igapäevaselt päris palju ära teha, et vältida erinevate nahahaiguste teket või vähendada juba olemasolevate haiguste mõju ja kulgu.

Inimeste teadlikkus nahahaigustega seonduvalt on küll tõusuteel, kuna ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias räägitakse päris palju näiteks sünnimärkidest ja melanoomidest. Teadlikkus ei pruugi aga alati tulla kontrollitud infoga allikast, mistõttu on tulnud ette juhtumeid, kus patsiendid on vastuvõtule tulles ennast juba ette ära diagnoosinud dr Google abil, kuid see ei pruugi alati õige olla. Lisaks, iseravimise tulemus võib olla hullem haigusest endast.

Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused dermatoveneroloogia valdkonnas?
Dermatoveneroloogia on muutumas järjest kirurgilisemaks ehk nahahaiguste ravimiseks tuleb dermatoveneroloogidel rohkem teostada kirurgilisi operatsioone. Samas on avardumas bioloogilise ravi võimalused, näiteks psoriaasi vastu võitlemisel.

Bioloogilistel ravimitel, mis sisaldavad inimese immuunglobuliini või selle osa, on täpselt määratletud sihtmärgid ja kui ravimiga seda tabada, siis saadakse kontrolli alla immuunreaktsioon ning haigustunnused, misläbi pidurdatakse ka haiguse edasist kulgu.

Oluline on ka eriala digitaalne areng, mis võimaldab näiteks kahtlaste sünnimärkide kaardistamist ja digidermatoskoopilist jälgimist.Tegemist on töömahuka ja kalli protseduuriga, mis vajab spetsiaalset aparatuuri ja väljaõpet, mistõttu võiks protseduurile pöörduda eelkõige riskirühma kuuluvad patsiendid – need, kellel on endal või lähisugulastel diagnoositud naha pahaloomulisi kasvajaid või kellel on kehal >50 sünnimärgi.

Riskirühma mittekuuluvatel inimestel soovitan eelkõige pöörduda sünnimärkide kontrollimiseks dermatoloogi tavavastuvõtule, sest käsidermatoskoobiga kontrollides saab arst juba anda hinnangu, kas patsient vajab kaardistamist või mitte.

Olete 2010. aastal omandanud Tartu Ülikoolis doktorikraadi, kaitstes väitekirja teemal „Rosaatsea levimus ja riskitegurid. Rosaatseahaigete subjektiivne haigustunnetus“. Mida peaksid Medita infokirja lugejad sellest kroonilisest nahahaigusest teadma?

Rosaatsea puhul on tegemist kroonilise näonaha haigusega, mille iseloomulikeks tunnusteks on naha punetus enamasti näo kumerate alade keskosas (otsmik, nina, põsed, lõug) ning ajutised põletikulised muutused vistrike ja mädavillikeste näol. Haigust esineb peamiselt heledanahalistel üle 30-aastastel inimestel. Punetavat nägu ja üksikuid vistrikke on peetud inimese omapäraks või mööduvaks probleemiks. Seda, et tegu on nahahaigusega ja seda haigust on võimalik ravida, sageli ei teata. Tegemist on elukvaliteeti häiriva haigusega ehk selle ravi tuleks alustada just siis, kui patsient tunneb ennast haigusest häirituna.

Ravi ei pruugi alati olla väga kerge – tihti tuleb kasutada kombineeritud raviskeemi ja oodatud ravitulemus ei pruugi saabuda piisavalt kiiresti. Haiguse ravis kasutatakse määritavaid ja suukaudseid ravimeid ning vahel ka laserravi.

Mida varasemas staadiumis raviga alustada, seda parem. Inimene saab ka ise rosaatsea leevendamiseks palju ära teha, kui väldib otsest päikesekiirgust näole, temperatuurikõikumisi, alkoholi tarbimist ja muid vallandavaid tegureid.

Üks väga ebamugav nahaprobleem on liighigistamine. Milliseid võimalusi on liighigistamise vähendamiseks?
Higistamine on iseenesest organismi loomulik reaktsioon kehatemperatuuri reguleerimiseks ja keha ülekuumenemise takistamiseks. Liighigistamine ehk hüperhidroos halvendab aga oluliselt inimese elukvaliteeti, tekitades probleeme koolis, tööl ning isiklikes suhetes.Uuringute alusel on ca 2-3% inimesetest elu jooksul probleeme liighigistamisega.

Primaarne hüperhidroos on sageli seotud geneetiliste faktoritega ja võib esineda korraga mitmel sugulasel. Sekundaarne hüperhidroos on enamasti tingitud mõnest haigusest, ravimi kõrvaltoimest, kõrgest temperatuurist või ka vürtsisest toidust.

Lihtsaim viis liighigistamise vähendamiseks on erinevate alumiiniumsoolasid sisaldavate antiperspirantide kasutamine. Antiperspiranti ei tohiks siinjuures segi ajada deodorandiga – antiperspirant pärsib higi eritumist, kuid deodorant vaid maskeerib higi lõhna.

Minu hinnangul on efektiivseim ravi liighigistamise vastu võitlemisel botuliintoksiin. Ravim manustatakse väikeste nahasiseste süstetena higistavasse nahapiirkonda. Selle tulemusena blokeeritakse signaali saatmine närvilõpmetelt higinäärmetele. Higistamine väheneb ravitud piirkonnas kuni 90% ning ravitulemus kestab reeglina 3-12 kuud, keskmiselt pool aastat. Kaenlaaluste liighigistamist pärssivaid botuliintoksiinsüste teeme ka Medita Kliinikus.

Küsitles Siim Ausmees