Veresoontekirurg dr Jaak Kals alustab tööd vasoloogia professorina 30.08

Medita kliinikus vastuvõtte teostav veresoontekirurg dr Jaak Kals alustab 1. septembrist tegevust Tartu Ülikooli vasoloogia professorina.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi vasoloogia professor Jaak Kals on tunnustatud veresoontekirurg, õppejõud ja teadlane. Ta on sidunud rahvusvahelises teadusruumis nüüdisajal ühe tõsisema kliinilise teemaga teaduseriala (endoteeli-, ateroskleroosiuuringud) ja eduka igapäevatöö veresoontekirurgina.

Ta on andnud kaaluka panuse sellesse, et Eesti meditsiinis ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas oleks välja töötatud tihe, paljusid prekliinilisi ja kliinilisi allüksusi hõlmav ning rahvusvaheline koostöövõrgustik nüüdisaegsete südame- ja veresoonte uuringute ja teadustöö tegemiseks.

Mis on Teie peamised uurimisteemad?

Vasoloogia on meditsiinivaldkond, mis tegeleb veresoontehaiguste ennetuse, diagnostika ja ravi (sh kirurgilise/endovaskulaarse) ning õppe- ja teadustööga. Vasoloogia professori peamised ülesanded on tagada veresoontehaiguste teaduspõhise ja kompleksse käsitluse parandamine Eestis. Kavas on senisest enam siduda prekliinikus ja kliinikus erinevaid erialasid ning arendada õppe- ja teadustööd nii diplomieelsel kui ka -järgsel tasandil.

2004. aastal asutasime Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ühise teadusüksuse endoteelikeskuse. See on siiani Eesti ainus omanäoline veresoonte laiapõhjalistele teadusuuringutele keskendunud uurimislabor. Minu juhtimisel tegutseva uurimisrühma teadusfookus on suunatud inimese vaskulaarse fenotüübi uuringutele, et tuvastada haiguseelseid muutusi ning leida arterite funktsiooni seoseid põletiku, oksüdatiivse stressi ja metaboloomikaga.

Kontaktid välisülikoolide teadlaste ja klinitsistidega võimaldavad mul ühtlasi tugevdada vaskulaaruuringute rahvusvahelist koostöövõrgustikku.

Miks on neid teemasid oluline uurida ja mis kasu annavad need ühiskonnale?

Südame- ja veresoontehaigused on surmapõhjuste hulgas maailmas esikohal – nende ennetamine, varajane diagnostika ning ravi on ülioluline. Nende haiguste ravi tulemuslikkusest ei sõltu mitte üksnes elulemus, vaid ka inimese elukvaliteet. Seetõttu on uute, teaduspõhiste diagnostika- ja ravivõtete väljatöötamine ja kasutuselevõtt kriitilise väärtusega.

Eestis hakkab suremus südame- ja veresoontehaigustesse vähenema, kuid olukord peaks tulevikus veelgi paranema, et püsida sel alal sama heal tasemel nagu Euroopa ja maailma muud eesrindlikud riigid. Sellise arengu tagamine nõuab veresoontehaiguste õppe- ja teadustöö viimist uuele tasemele, eelkõige lõimides prekliinilisi ja kliinilisi erialasid.

Mida inspireerivat toimub praegu Teie uurimisvaldkonnas?

Koostöös Uppsala Ülikooli Haiglaga käib põnev uuring, et selgitada kõhuaordi aneurüsmi metaboloomilist profiili. Selle pikaajaline eesmärk on leida madalmolekulaarseid biomarkereid, mis on seotud aneurüsmi tekke ja progresseerumisega, et tulevikus oleks võimalik ravi paremini planeerida.

Plaanime jätkata uuringuid, milles hindame kliinikus lihtsasti teostatava, potentsiaalselt protektiivse kaugisheemilise eelkohastumise fenomeni mõju arterite funktsioonile, metaboloomile ning elundikahjustusele operatsiooni ja angiograafia järel.

Hakkame looma perifeersete arterite ateroskleroosiga patsientide ainulaadset biopanka. Sellest saab nii biomaterjali kvaliteetne säilituskoht kui ka süstemaatiline andmekogu, mis hõlmab uuritavate üldist kliinilist ja sotsiaal-majanduslikku tausta ning biomaterjalist saadavat infot. Biopangas talletatavat infot on plaanis rakendada peamiselt südame- ja veresoonkonna füsioloogiliste ja patofüsioloogiliste protsesside uurimiseks, samuti uute diagnostiliste ja prognostiliste indikaatorite ning võimalike ravisihtmärkide väljaselgitamiseks.

Lisaks algab huvitav doktoritöö projekt, kus selgitame, kas ja millisel määral on ateroskleroosist haaratud isheemilises alajäsemes lokaalne põletik, oksüdatiivne stress ja madalmolekulaarsete metaboliitide tase seotud endoteelist sõltuvate ja sõltumatute lokaalsete vasomotoorsete ja hemodünaamiliste muutustega.

Kas teadsid?

• 2007. aastal kaitses Jaak Kals doktoritöö teemal „Endoteeli funktsioon ja arterite jäikus ateroskleroosiga patsientidel ning tervetel inimestel“.
• Alates 2011. aastast on ta töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis veresoontekirurgina ning alates 2004. aastast Tartu Ülikoolis teaduri, lektori, vanemteaduri ja dotsendina.
• 2012. aastal anti talle vabariigi presidendi noore teadlase preemia.
• Kals on avaldanud 53 kategooria 1.1 artiklit (CC, WOS) ja Google Scholari alusel on tal 1419 tsiteeringut, H-indeks on 20.
• Praegu on ta ühe personaalse uurimistoetuse (PUT) vastutav täitja ja seotud kahe institutsionaalse uurimistoetusega (IUT).
• Tema juhendamisel on kaitstud neli doktoritööd ja üks magistritöö. Praegu juhendab ta nelja doktoritööd.
• Kals on vasoloogia professor 1. septembrist 2019.

Allikas: Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna koduleheküljel avaldatud intervjuu „Kolm küsimust uuele professorile“