Üldkirurg dr Toomas Kangur: „Ideaalne patsient on enda tervisest hooliv inimene!“
Mis põhjustel peaks pöörduma Teie
          vastuvõtule Medita kliinikusse? 
Üldkirurgina olen enam
        spetsialiseerunud erinevatele songadele (kubeme-, naba-, armi-
        või kõhuseinasongad) ning samuti meeldib mulle arstina tegeleda
        mitte näopiirkonnas asuvate naha ja nahaaluste moodustiste
        eemaldamisega. Need on ühtlasi minu hinnangul ka kõige
        „populaarsemad“ probleemid, millega minu vastuvõtule
        pöördutakse.
Medita kliiniku Tallinna keskuses töötab lisaks minule veel mitmeid üldkirurge ja lisaks ka veresoontekirurgid, mistõttu jätaksin veenilaiendite ja proktoloogiliste probleemidega (nt hemorroidide ja perianaalsete fistulitega) patsiendid hea meelega teiste spetsialistide hoolde.
Kas üldkirurgi sekkumist vajavaid
          terviseprobleeme on võimalik ennetada?
Vastus on jah ja ei.
Erinevate nahamoodustiste tekke ärahoidmiseks tuleks kaitsta ennast liigse päikesekiirguse eest ning vältida solaariumit.
Kahjuks songasid kuidagi ennetavalt ära hoida ei saa. Väljasopistumine toimub läbi niiöelda nõrkade kohtade ja kõhuseina teatud osade nõrkus on kas kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Oluline on siiski märkida, et songad võivad tekkida raske füüsilise töö tõttu, samuti soodustab songade tekkimist oluline kehakaalu tõus, kõhukinnisus või krooniline köha.
Mida peaksid patsiendid teadma enne
          Teie vastuvõtule tulekut?  
Medita kliiniku Tallinna keskuses
        teostavad vastuvõtte ja päevaraviprotseduure päris mitmed
        kirurgid, mis tähendab muuhulgas seda, et kliiniku
        operatsioonipäevad on ette planeeritud. 
Sellest tulenevalt ei saa patsiendid loota, et vastuvõtule tulles oleks võimalik mõnda pisiprotseduuri teostada kohe vastuvõtu raames. Kokku tuleb ikkagi leppida eraldi aeg.
Kas on olemas „ideaalne“ patsient?
Kuna niiöelda
      ideaalset patsienti ei ole olemas, võib laiemalt pidada ideaalseks
      patsiendiks ka oma tervisest hoolivat inimest, kes käib
      regulaarselt tervisekontrollis ja elab täisväärtuslikku elu.
Millised on hetkel olulisemad arengud
          ja suundumused Teie erialal? 
Üldkirurgia on arstiteaduse üks
        valdkond, kus areng on viimastel aastatel olnud kiire ning
        suunatud sellele, et patsiente võimalikult vähe traumeerida.
        Selleks teostatakse paljusid operatsioone näiteks
        endoskoopiliselt.
Oma töös kasutavad üldkirurgid võimalusel isesulanduvaid haavaniite ja -liimisid, mis tähendab, et operatsioonijärgselt ei ole vaja patsiendil tulla kliinikusse niite eemaldama ning samuti ei lähe vaja haavaplaastreid. Sellised vahendid võimaldavad patsientidele anda mugavustunnet, mis tänapäeva muutuvas maailmas on omaette väärtuseks.
Mis on Teie jaoks raskeim ja mis
          parim oma töö juures?
Arsti ja eelkõige kirurgi töö on sageli
        ettearvamatu. Minu hinnangul ongi raskeim osa arsti elukutse
        juures see, et tehtud töö ei lähe plaanipäraselt. Näiteks
        tekivad patsiendil operatsioonijärgselt põletikud, mis on küll
        iseenesest lihtsasti lahendatavad, kuid põhjustavad patsiendile
        ebamugavustunnet.
Parim osa arsti töö juures on ikkagi patsiendipoolne rõõm ja tänulikkus, kui oled saanud anda panuse patsientide murede lahendamisse.
Mis on Teie „reedene rõõm“ ehk kust
          ammutate energiat ja motivatsiooni arstina töötamiseks?
Minul
      aitab kõige paremini „patareisid laadida“ oma perega koos aja
      veetmine, olgu see siis  looduses matkamine, muuseumite
    külastamine või sportimine.