Kas saatekiri suunab alati õige arstini?

Medita kliinikul on olemas leping Tervisekassaga ning siia saavad ravikindlustatud patsiendid pöörduda vastuvõtule täpselt samadel alustel nagu mujale – makstes riiklikult kehtestatud visiiditasu ning omades vajadusel perearsti poolt väljastatud suunavat saatekirja.

Täpne saatekiri tagab kiirema abi

Siinkohal täpsustab ortopeed, et tema vastuvõtule Medita kliinikus on oodatud ennekõike need, kelle abivajadus jääb näpuotsast randmeni ehk käekirurgia tähendab erinevate randme- ja labakäe probleemide lahendamist.

„Selleks, et minu vastuvõtule jõuaks just see patsient, keda mina saaksin kirurgiliselt aidata, palun perearstil märkida suunavale saatekirjale eraldi märksõna käekirurgia. Muidu võib juhtuda, et kulutame asjatult vastuvõtule tuleva inimese aega, terviseprobleemi lahendamine lükkub edasi ja pikeneb teiste patsientide vastuvõtule saamise ooteaeg,“ selgitab ta.

Eestis on dr Andres Šaveli sõnul käekirurgiale spetsialiseerunud kümmekond ortopeedi, sealhulgas tema. Ta teeb vastuvõtte Medita kliiniku Tallinna keskuses ning aitab lahendada ennekõike käekirurgia valdkonda kuuluvaid ja päevakirurgia raames ravitavaid haigusseisundeid.

Päevakirurgia üha levinum

„Saame aidata patsiente järgmiste väga levinud haigusseisundite puhul, mis ei vaja statsionaarset ravi. Nendeks on näiteks karpaalkanali sündroom, Dupuytreni kontraktuur ehk rahvakeeli viikingite haigus. Samuti võib meie poole pöörduda plõksuva sõrme puhul.“ Et selliste lihtsamate käekirurgia probleemidega inimene jõuaks võimalikult kiiresti õige arstini, on saatekirjal olev täpsustav lisainformatsioon tarvilik.

Päevakirurgia korral ei või patsiendil olla raskeid kaasuvaid haigusseisundeid, mis võiksid paranemist pärssida või pikendaksid haiglaravi. See tehakse vastuvõtul selgeks juba enne kirurgilise protseduuri planeerimist. Päevakirurgia kasuks saab otsustada lisaks juhul, kui peale kirurgilist protseduuri on patsient pädev kodus vajadusel võtma vajalikke medikamente ning ei ole vajadust teda haiglas jälgida kauem kui loetud tunnid. Nii patsiendi haiguslik seisund kui diagnoos ja ravikulg on koostöö perearsti ja erialaarsti vahel.

Ära kaota aega!

„Meie juurde pääseb kindlasti kiiremini kui suurematesse haiglatesse. Samas enamike krooniliste ortopeediliste haiguste ravi algab taastusraviarsti ning käe-, tegevus- või füsioterapeudi koostöös. Seega mitte väga ägedate krooniliste vaevuste puhul soovitan patsiendil esmalt läbida taastusravi – ravivõimlemise, erinevad raviprotseduurid. See kõik võib vahel võtta aega mitmeid kuid. 

Kui patsient pole kroonilise kaebuse korral taastusravi läbinud, kuid see on näidustatud, siis peab ortopeed patsiendi taastusravile suunama ning see kulutab asjatult patsiendi aega. Kui taastusravi ei aita ning haigus on kirurgiliselt ravitav, siis palun perearstil patsient suunata käekirurgiaga tegeleva ortopeedi vastuvõtule juhul, kui ka patsient ise soovib operatsiooni. 

Patsiendi põhjalik eelnev ravi ja täpsem saatekiri välistab sellise olukorra tekkimise võimaluse,“ tõdeb dr Andres Šavel.