Kvaliteetne uni on täisväärtusliku elu alus

Norskamine ei võrdu uneapnoega
Ehkki unehäireid esineb kogu elukaare vältel, tõuseb vanuse suurenedes uneapnoe risk märgatavalt. Siis tekib rohkem neuromuskulaarseid probleeme, ülemiste hingamisteede lihased ei ole puhkeolekus enam nii toonuses või siis ei edastata kesknärvisüsteemi signaale nii erksalt. Ka muud reaktsioonid kehas aeglustuvad. „Tegemist on levinud probleemiga ja mingisuguseid unehäireid esineb elu jooksul vähemalt kolmandikul inimestest,“ selgitab dr Käis.

Uneapnoest rääkides kummutab dr Käis esmalt arvamuse, et kui patsient norskab, siis on tal kindlasti uneapnoe. „Ei pruugi olla. Norskamine võib sellele viidata, olla üks sümptomitest. Samas uneapnoed põdevatest inimestest enamus norskab. Uneapnoe tähendab magamise ajal esinevaid korduvaid hingamispause, mis kestavad vähemalt 10 sekundit.“

Selleks, et teha kindlaks probleemi tõsidus, mõõdetakse uneuuringu ajal vere hapnikusisaldust, õhuvoolu kiirust ning rindkere ja kõhu liikuvust. Hingamispauside arvust sõltub probleemi tõsidus: kerge uneapnoe korral on üle 5 hingamispausi ühe tunni jooksul. Kui aga episoode on juba 30 ringis ja üle selle igal tunnil, on tegemist raske uneapnoega.“

Häiritud uni rikub meeleolu ja tervise
Tegelikult on uneapnoe haigusseisund, millega ei tohiks kindlasti leppida. Nimelt on lisaks päevasele väsimusele, ärrituvusele ja vähenenud töövõimele sel pikemaajalised tüsistused.

„Kui pikemat aega olla unevõlas, soodustab see tulevikus krooniliste haiguste teket. Uneapnoega patsientidel esineb teistest sagedamini südameveresoonkonna haigusi, samuti diabeeti, infarkte, depressiooni, kõrget vererõhku. Kui keha on aastaid stressis, siis hakkavad paraku meie organid üles ütlema – just seepärast on vajalik uneapnoele õigeaegselt tähelepanu pöörata.“

Uneuuring tähendab seda, et patsiendile pannakse külge erinevad andurid ja mõõdetakse nina kaudu uneaegset õhuvoolu. Uuringut saab viia läbi ka kodus, kus une teket soodustab loomulik keskkond ja harjumused. Haiglas on inimene tihti ärevam, kuigi ka siin on võimalik uneuuringut teha. „Juba 4 tundi und näitab tulemust, kuid 6-7 tundi und on optimaalne unekestus vastuse saamiseks.“

Raviviise on mitmesuguseid
Kui diagnoos pandud, on aeg mõelda erinevatele ravivõimalustele. Raske uneapnoe korral on elukestvaks abiliseks retsepti alusel väljakirjutatav CPAP masin. „Magama minnes pannakse mask terveks ööks pähe. See masin aitab hoida õhuteed avatuna ja aitab patsiendil kvaliteetselt magada ning on Tervisekassa poolt kompenseeritud. Peamised probleemid, miks aparaati ei kasutata, tulenevad maski mittesobivusest. Alati on võimalik Medita uneõega jooksvalt konsulteerida, lisaks on igal aastal ette nähtud uus maski retsept. Positiivrõhu seadet (CPAP) ei talu hästi ka inimesed, kel on nina kaudu hingamine takistatud.

Alternatiivina on võimalik viia läbi kirurgiline sekkumine, kui on näha, et sellega on võimalik olukorda parandada. „Ninahingamise takistus soodustab norskamist ja uneapnoed. Enamasti tekib norskamine nina- või suuneelu piirkonnas olevate pehmete kudede kokkulangemise tulemusel. Kirurgilise sekkumisega on võimalik anatoomiat püsivalt muuta, et norskamist ja unepnoe raskusastet vähendada.“

Lisaks on olemas suusisene seade, mida kantakse öösel ning lükkab öösel lõuga ette. Siinkohal on seadme talumisel oluline, et inimesel oleks ninahingamine vaba. Neile, keda ainult selili asendis uneapnoe kimbutab, on aga lahenduseks positsioonivöö, See annab selili magamise ajal vibratsiooniga märku ja sunnib öösel asendit muutma.

Dr Käis toob välja ka selle, et kui uneapnoe probleemi esineb lapseeas, siis on lahenduseks kohe esmaselt adenoidide ja mandlite eemaldamise operatsioon. Lapseea uneapnoele viitab lapse häälekas hingamine magamise ajal. Diagnoosimiseks on vajalik uneuuring.

Üldine une ABC
Kindlasti on aga nii mõndagi, mida inimene ise saab une heaks kodus ise ära teha. „Oluliseks märksõnaks on alkoholi tarvitamise minimaliseerimine. Alkohol justkui vähendab magama jäämise aega, aga samas halveneb selle tõttu unekvaliteet. Alkoholi mõjul magab inimene pindmises unes ja sellest lähtuvalt on järgmisel päeval väsimus peal. Ta ei puhka välja, sest ei saa täisväärtuslikku und kätte,“ selgitab arst.

Ta soovitab päevase elurütmi sättida nii, et aktiivsus oleks koondunud hommikupoolikusse, samuti aitab uinumisele kaasa kofeiini õhtusel ajal mittetarvitamine. „Kel harjumus teha päevast uinakut, siis see tuleks teha kindlasti ära enne kella 16,“ lisab ta. Päevavalgust tasub maksimaalselt saada, samas tasub üle vaadata oma magamistoa valgustus ja temperatuur. Unekvaliteeti mõjutavad ka stress, ärevus ning vanematel inimestel järjest rohkem esinev krooniline valu.

Dr Käis soovitab minna uurima ka veebilehele www.peaasi.ee, kus kirjas nipid saavutamaks hea une tehnika, samuti saab seal pidada unepäevikut ning kirjas on hea une harjutused ning uinumist soodustavad tegevused. Samuti saab tõmmata norskamist tuvastava äpi endale telefoni. „See ütleb ära uneapnoe riski ning sõnastab, kas probleem on nii tõsine, et on vajadus pöörduda arstile. See on statistika saamiseks hea.“

Dr Käis toob lõpetuseks ühe näite sellest, kuidas elukvaliteet muutub uneapnoe ravi korral. „Sain patsiendilt tagasiside, et nüüdsest on lisaks paranenud unele kadunud vajadus ka käia öösel tualetis. Aga kui veidi mõelda: kas oli tegemist tõepoolest vajadusega käia öösiti korduvalt tualetis või pigem harjumusega, et kui ärkan, siis ka lähen tualetti. Ja inimene ärkas uneapnoe hingamispausi tõttu. Nii et ühe mure asemel lahendasime sel korral kaks. Ehk on veel nii mõnelgi patsiendil nõnda.“