Meeste tervisest – ausalt ja avameelselt!
Tervisekontroll on südamerahu alus
Uroloogi kinnitusel saab kõik alguse üldtervisest. Et diabeet ja südameveresoonkonna haigused vanust ei tunne, siis soovitab ta juba kahekümnendates eluaastates hakata regulaarselt perearstil käima ning tervisenäitajaid kontrollida. Perearst on siinkohal hea esimene filter, kelle juures saab teha ära esmased uuringud ja nõustamise ning perearst saab seejärel saatekirja alusel suunata edasi eriarstile. Seda enam, et kroonilisi haigusi esineb üha noorematel inimestel. „Peamine on teada, et kõik on korras, kui et hiljem vastupidist avastada,“ lisab uroloog.
Tema soovitab jõuda 20+ vanuses perearstile kontrolli ja andma vajalikke analüüse (üldveri, uriin, EKG, silmad, neerud) iga viie aasta järel ning 40+ vanuses lühendada seda aega paarile-kolmele aastale. Siis näeb juba ära, mis on organismi nõrgemad kohad, sest vanuses 35-40 hakkab organism vaikselt probleemidest märku andma. „Veresuhkur, EKG, kõrgenenud vererõhk on vaid mõned märksõnad, millele tähelepanu pöörata. Seniajani näeme oma protseduuride eel EKG-d tehes, et umbes 10% teadaolevalt tervetel inimestel esineb mingisuguseid südametervise kõrvalekaldeid. Konsulteerime siis koheselt kardioloogiga, kes enamasti kinnitab, et tegemist ei ole millegi tõsisega, kuid teadmine, et organism hakkab selles vanuses juba vaikselt väsima, on oluline. Kui probleeme eirata, on viie või kümne aasta pärast tegemist juba tõsiste terviseprobleemidega.“
Sama on Tervisekassa poolt toetatud vähiennetusskriiningutega. „Nii mehed kui naised, kui olete sihtgrupis ja saate kutse, siis kindlasti osalege. Skriiningu eesmärgiks ei ole soov midagi leida, skriiningu eesmärk on välistada, et teil midagi tervisega paigast ära oleks,“ lisab ta.
Medita kliinikus teeb iseseisvat vastuvõttu uroloogia õde, kelle juurde on perearstidel samuti võimalik mehed suunata. „Tema saab teha ära ennetuse, nõustada ja määrata profülaktilised analüüsid ja uuringud ning seejärel suunata vajadusel edasi uroloogi vastuvõtule. Sellega hoiame kokku kõigi osapoolte aega, lihtsamad probleemid saavad nõustatud ning tõsised hädalised pääsevad arsti vastuvõtule kiiremini.“
Kui on vajadus, tulge kindlasti
Ambulatoorse uroloogia ovaal jaguneb arsti sõnul suuresti nelja teemaplokki. Esmalt erinevad eesnäärmega seotud probleemid, mille puhul on oluline nõustamine, profülaktiline kontroll, vajalikud analüüsid ning vähiriski hindamine. Samuti seksuaalsusega seotud probleemid, erinevad häired ja patoloogiad, millele otsitakse lahendust. Kolmandaks viljakusega seonduvad probleemid, sh vasektoomia ja neljandaks päevaravis lahendatavad kirurgilised probleemid. „Kõigis valdkondades oleme kompetentsed ja meie juurde on oodatud kõik patsiendid,“ toonitab uroloog.
Tema sõnul ei ole viimase paarikümne aasta jooksul peamised probleemid muutunud. „Mida päevaravis saame kirurgiliselt lahendada, need on fimoos, hüdrotseele, samuti viime läbi sterilisatsiooni,“ loetleb ta levinud protseduure.
Ta tõdeb, et Eesti meeste hulgas on sterilisatsioon üha populaarsem. Tegemist on Tervisekassa poolt toetatud protseduuriga, millel on oluline roll paarisuhte ja perekonna tervisekulude osas. „Mehed soovivad üha enam võtta ise vastutuse, mitte jätta seda naise hooleks. Sterilisatsiooni puhul on eelduseks mehe vanus 35+ või et olemas on vähemalt kolm last. Kui on tehtud otsus, siis tuleb seda tunnustada, kuid aru peab saama, et tegemist on otsusega, mida tagasi keerata on keeruline, kui mitte võimatu. Kes unistavad, neil on mõistlik spermat enne protseduuri külmutada,“ tõdeb uroloog. Samas tõdeb ta, et meestel on võrreldes naistega sterilisatsiooni järgselt taastumine lihtsam. Protseduur ei ole keeruline ja mees pääseb samal päeval koju. Järelkontroll on meditsiiniõe järelevalve all, vajadusel vaatab uroloog hiljem taas mehe üle.
Küll toonitab ta järelkontrolli olulisust steriliseerimise järgselt. „Peale lõikust on umbes kolm kuud üleminekuperiood. Sel ajal võib lisasugunäärmetes olla spermat, kuid umbes kolme kuuga peaksid saama depood tühjaks. Soovitatavalt kolm kuud peale operatsiooni annab mees uue spermaproovi kontrollimaks olukorda. Umbes 10% on neid mehi, kellel on elujõulise sperma arvukus langenud, kuid spermid siiski alles. Neil lastakse anda kuu aja pärast uus proov. Umbes 5% meestest on aga neid, kel ka siis on seemnerakud jätkuvalt elujõulised. Kollateraal sooned on nii peened ja kui jääb midagi esmakordselt protseduuril märkamata, siis tehakse see korduslõikusel ümber. Järelkontrolli tulemisel on mehel oma roll, kuid võin oma kogemusest öelda, et viimase 10 aasta jooksul ei ole pidanud Medita kliinikus ühtegi protseduuri ümber tegema.“
Tullakse ka fimoosiga. Tegemist on olukorraga, kui suguti eesnahk on kitsas ega käi lihtsalt üle sugutipea edasi-tagasi. Kahju on neist, kes on pikalt elanud teadmatuses ja jõuavad lõpuks 50-60aastaselt vastuvõtule. „Rahvakeeli ümberlõikus lahendab siin kergesti probleemi, kuid kui inimesele ei ole keegi kunagi sellest rääkinud, siis ta ei teagi, et teistel on teistmoodi. Fimoosi korral tekivad kaebused urineerimisel ja seksuaalelus. Samuti on häiritud hügieeni tagamine, mis on hea pinnas bakterite vohamiseks ja põletike tekkeks.“
Levinud probleem on ka hüdrotseele ehk vesimunand. Selle puhul koguneb ümber munandi liigne vedelik. Sellise olukorra põhjuseks on tihtipeale trauma, põletikuline protsess, kasvaja või operatsioon. Kõige sagedasem põhjus on aga teadmata põhjus. „5-10 ml vedelikku on ümber munandi normaalne, aga kui see vedelikukogum suureneb, muudab see mehe elu ebamugavaks. Võime süstlaga selle vedelikust tühjaks tõmmata, aga enamikul juhtudest tekib vedelik sinna tagasi. Kirurgiline lahendus on siin parim: avame munandikoti kirurgiliselt, laseme vedeliku välja ja keerame munandite ümber olevad kestad teistpidi. Nii ei saa see vedelik enam munandi ümber koguneda.“
Uroloog soovitab kindlasti vastuvõtule tulla, kui munandite struktuuris on muutusi, need on valulikud või suurenenud. „Viljatusravi raames võtame munanditest biopsiatükke: munandid, eesnääre ja peenis on need, millega enamasti päevaravis tegeleme,“ lisab ta.
Peamine on mõista, et enamikul juhtudel on tegemist healoomuliste probleemidega. Sõralist ei tasu karta! Hooliv suhtumine iseendasse ja perekonda, tervisekäitumine, elukeskkond ja stressifooni võimalikult madalal hoidmine aitab sellele kaasa, et saavutada võimalikult pikk tervelt elatud elu ning keskmise eluea tõus.