Ortopeed dr Andrus Kikas: „Ennetagem oma haigusi!“

Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse?
Olen ortopeedina peaasjalikult keskendunud labajala deformatsioonide korrigeerimisele (sisse pööratud suur varvas, haamervarbad, kangestunud suur varvas, lampjalgsus), põlveliigeste haiguste ja kahjustuste ravile (meniskite vigastused, kõhre kahjustused, artroosid), puusaliigeste ja puusahaiguste ravile (kõhre haigused, limapauna põletikud, ülepingutused) ning ala- ja ülajäseme murdude või vigastuste konservatiivsele ja operatiivsele ravile.

Peamiselt tullakse minu vastuvõtule põlve-, selja- ja õlavaluga ning samuti ka labajala probleemidega, mis on peaasjalikult tingitud ülekoormusest, mis omakorda on seotud liigse sportimise või tööga. Seejuures ei ole vahet, kas tehakse füüsilist tööd või istutakse igapäevaselt kontorilaua taga.

Medita kliinikus teostan ka päevaravi operatsioone ja mitmetele eelpool väljatoodud probleemidele saame vajadusel pakkuda kirurgilist ravi. Üldiselt olen aga arvamusel, et kirurgilise sekkumise asemel tasub kaaluda ka alternatiivseid ravivõtteid.  Näitena võib tuua värske meniskikahjustuse. Kui patsiendi MRT-kirjeldus ei ole täpne ja patsiendi olukord võimaldab, siis tuleks operatsiooni asemel anda aega taastumiseks, teha traumast paranemiseks liigesesüste või saata patsient füsioterapeudi juurde.

Minu ja vastuvõtule tuleva patsiendi aega hoiab oluliselt kokku see, kui perearst on patsiendi eelnevalt suunanud röntgenisse ning lasknud teha vastavad ülesvõtted.

Milline patsient on Teie jaoks „ideaalne“?
„Ideaalse patsiendi“ üheks põhiolemuseks võib pidada soovi ja tahtmist ise tulla oma muredega arsti vastuvõtule, mitte jääda ootama, et probleem ise laheneks. Halb on see, et inimesed millegipärast tahavad elada valuga, selle asemel, et tulla arsti juurde ning saada tervisemuredele lahendusi.

Arvan, et hea patsiendi tunnuseks on oskus kuulata oma arsti ning oskus saadud informatsiooni põhjal teha ratsionaalseid otsuseid. Mõnikord ei pruugi arsti ja patsiendi arusaam probleemi lahendamisest ühtida ja sellistel juhtudel olen soovitanud pöörduda mõne teise ortopeedi vastuvõtule, et saada teist nägemust olukorrale. Arvan, et selline suhtumine on mõistlik.

Millised on hetkel arengud ja suundumused ortopeedia erialal?
Ortopeedia on väga lai eriala, mistõttu on raske välja tuua kogu valdkonda hõlmavaid uuendusi ja arenguid. Kui vähegi võimalik, on ortopeedias hakatud rohkem teostama päevakirurgia operatsioone, et patsient saaks kiiresti naasta oma tavapärase elu juurde.

Nagu eelnevalt mainisin, siis alati ei ole kirurgiline sekkumine prioriteetne ja tuleb vaadata ka teisi võimalusi. Näiteks on ortopeedid hakanud „liigeste õlitamisel“ ehk põlve-, õla- või küünarliigese probleemide korral kasutama  hüaluroonhapet, mille puhul on tegemist liigesvedeliku ja -kõhre loomuliku koostisosaga, mis toimib liigeses määrde ning amortisaatorina. Nimetatud hape aitab vähendada valu ja säilitada liigese normaalset vedelikutasakaalu ning funktsionaalsust. Sellise protseduuri suureks plussiks on kiirus ehk protseduur kestab lühikest aega ja patsient saab süstijärgselt jätkata oma igapäevaste tegevustega.

Mis Teid võlub ortopeediks olemise juures? Kust ammutate energiat ja motivatsiooni arstina töötamiseks?Ortopeedia on minu jaoks loogiline eriala. Ühest küljest on tegemist küll väga konservatiivse valdkonnaga, kuid samas pakub ka loomingulisi vahepalasid. Enne patsiendi opereerimist teen alati ära eeltöö, et oleks paigas plaanid A, B ja C. Üldjuhul tagab hea eeltöö plaani A teostumise, kuid inimorganism on juba kord selline, et planeeritud süžee võib väga väikese asjaolu tõttu muutuda kasutuks ning teha tuleb operatiivseid ja loovaid otsuseid.

Vabal ajal keskendun perekonnale, käin ujumas ja loen raamatuid. Viimati sai läbi loetud Boriss Pasternaki maailmakuulus romaan „Doktor Živago“, kus esitatakse panoraamne pilt Venemaa arengust alates 20. sajandi algusest kuni umbes viiekümnendate aastateni. Märksõnadeks on vägivald ja viletsus, vaimusuurus ja armastus, ühe ajastu kokkuvarisemine ja uue sündimine, kuid eelkõige räägitakse selles romaanis inimese hingest.