Räägime avameelselt emakamüoomidest

Medita kliiniku günekoloog Rille Kelner kinnitab, et kuigi müoomisõlme avastamine võib-olla naise jaoks ehmatav, on tegemist healoomulise emaka lihaskoe moodustisega ja põhjus suuremaks kartuseks puudub.

Emakamüoomi olemasolu avastatakse enamasti siis, kui günekoloogilise läbivaatuse käigus teostatakse ultraheli. „Tavaliselt on tegemist juhuleiuga, mis ei põhjusta kaebusi. Naine ei pruugi teadagi, et tal emakamüoom või mitu on,“ selgitab günekoloog.

Hormoonsõltuv healoomuline moodustis

Müoomisõlme tekke põhjuseks on emaka rakkude tundlikkus naissuguhormoonidele, peamiselt östrogeenidele. Sageli on tegemist perekondliku soodumusega. „Tuleb ette olukordi, kui avastame naisel emakamüoomi ja ta hakkab meenutama, et oot-oot, ka mu emal või vanaemal on müoomisõlmi esinenud.“

„Pigem on tegemist naise fertiilse ea teise poole haigusega ehk enim avastame emakamüoome naistel vanuses 30-50. Väga noortel tüdrukutel on müoomisõlmi harva. Emakamüoomide tekkel mängivad suurt rolli geenid ja hormonaalne taust, seega nende teke ei ole tingitud valest elustiilist ega kuidagi naise enda tekitatud ega soodustatud. Arstina on minu kohus meelde tuletada, et riski võib vähendada tervislik kehakaal, tasakaalustatud toitumine, piisav D-vitamiini tase, regulaarne liikumine ning alkoholi tarbimise piiramine,“ lisab günekoloog.

See, kas emakamüoom põhjustab naisele vaevusi – valu, ebamugavustunnet, survet või vererohkeid menstruatsioone – sõltub nii sõlme suurusest kui ka asukohast ehk et millises emaka kihis see paikneb. „Emakal on erinevad kihid. Endomeetrium ehk limaskest, müomeetrium ehk lihaskest ja kõige välimine ehk serooskest,“ loetleb ta, lisades, et mida rohkem emakamüoom selle emaka kihi poole on, mis menstruatsiooni ajal veritseb, seda suurema tõenäosusega müoom vererohkust annab ja naised ise märkavad muutust verehulga osas. „Siis tullakse murelikult vastuvõtule ning ultraheli uuringul võime leida sõlmekese limaskesta all,“ ütleb dr Kelner.

Emakamüoomi võimalikust suurusest rääkides tõdeb ta, et kui selle suurus on paar sentimeetrit, siis ei pruugi see anda endast märku. Kui aga on tegemist keskmisest suurema, 5-10 cm emakamüoomiga, mis paikneb emaka eesseinas, siis võib see suruda põiele ja tekitada ebamugavust. Ka teatud asendites või tegevustel, näiteks vahekorra ajal võib seda sellisel juhul tunda olla.

Regulaarne kontroll on südamerahu aluseks

Müoomi tekkimise ja kasvamise kiirus on günekoloogi sõnul individuaalne. Üldiselt soovitatakse naistel tänapäeval kontrollis käia 2 aasta järel, kui ei ole põhjust sagedasemateks kontrollideks. „Nõnda võime leida juhuleiuna müoomisõlme ja kutsuda naise tagasi 4-6 kuu möödudes, et aru saada kas tegemist on kiire kasvuga sõlmega või mitte. Sealt edasi enamasti teemegi siis kontrolle üldiselt 6-12 kuuliste intervallidega,“ lisab dr Kelner.

Ta selgitab, et emakamüoom koosneb peamiselt lihaskiududest. „Mida vanem see sõlm on, seda tihkem enamasti. Aja jooksul muutuvad sõlmed järjest tihkemateks ja võivad aja jooksul kaltsifitseeruda. Näiteks postmenopausis oleval naisel, kellel emakamüoom on olnud paarkümmend aastat, on see kivikõva ja isegi skalpelliga raske lõigata.“

Günekoloogi sõnul on see, kas ja mida emakamüoomiga ette võetakse väga individuaalne ja sõltub naise vanusest ning sellest, millised on tema kaebused ja ootused. Kui emakamüoom on olnud aastaid sama suurusega ning vaevusi ei põhjusta, ei ole tarvidust sellega midagi ette võtta. Kui müoom segab igapäevaelu, on kiire kasvutendentsiga või on tegemist naisega, kel soov veel rasestuda, siis on teatud juhtudel võimalik emakamüoom hüsteroskoopiliselt või laparoskoopiliselt eemaldada. „Emakamüoom võib takistada rasestumist või tekitada raseduse või sünnituse ajal komplikatsioone.“

Kui aga naine ei soovi enam rasestuda, siis sellistel juhtudel on võimalik eemaldada emakakeha koos munajuhadega. Munasarjad ja emakakael jäävad sel juhul naisele alles, seega ei pea naine pelgama varajast menopausi ning ka suguelu poole pealt ei muutu midagi.“ Kes nii ekstreemset varianti ei vaja, neil on võimalus leida leevendust hormoonspiraalist, samuti on alternatiiviks süste- või tablettravi. Sobiv ravimeetod leitakse patsiendi ja günekoloogi koostöös.

Müoomisõlmed on küll levinud ja sageli hirmutava kõlaga, kuid healoomulised ja tänapäeval hästi jälgitavad ning ravitavad vastavalt iga naise vajadusele.